Teie ostukorv on tühi.
Kaltsiumnitraat Ca(NO3)2
Granuleeritud kaltsiumnitraat (lubisalpeeter) - Ca(NO3)2.
Ainus füsioloogiliselt leeliseline väetis, millel on lupjamise efekt: unikaalne kombinatsioon nitraatsest lämmastikust ja täielikult vees lahustuvast kaltsiumist,
millel on märgatavad agrokeemilised eelised ja omadused, mida teistel väetistel ei ole.
See teeb kaltsiumnitraadi üheks hinnatumaks mineraalväetiseks, tal on kahekordne efekt – väetamine ja lupjamine.
Kaltsiumnitraat on vajalik kui eraldi väetis kaaliumi sisalduse tõstmiseks mullas, sest see on mullas taimedele raskesti kättesaadaval kujul.
Väetamine kaltsiumnitraadiga (kaltsium on siin nitraadina) võimaldab taimedel kaltsiumit omastada ja saada kõrge kvaliteediga saaki ja suurendada viljade säilivust
(kaltsium tagab raku seinte ja membraanide tugevuse).
Antakse mulda nii kuivalt kui ka nõrga kontsentratsiooniga lahusena juureväliseks ja tavaliseks väetamiseks kogu kasvuperioodi vältel.
Ainus füsioloogiliselt leeliseline väetis, millel on lupjamise efekt: unikaalne kombinatsioon nitraatsest lämmastikust ja täielikult vees lahustuvast kaltsiumist,
millel on märgatavad agrokeemilised eelised ja omadused, mida teistel väetistel ei ole.
See teeb kaltsiumnitraadi üheks hinnatumaks mineraalväetiseks, tal on kahekordne efekt – väetamine ja lupjamine.
Kaltsiumnitraat on vajalik kui eraldi väetis kaaliumi sisalduse tõstmiseks mullas, sest see on mullas taimedele raskesti kättesaadaval kujul.
Väetamine kaltsiumnitraadiga (kaltsium on siin nitraadina) võimaldab taimedel kaltsiumit omastada ja saada kõrge kvaliteediga saaki ja suurendada viljade säilivust
(kaltsium tagab raku seinte ja membraanide tugevuse).
Antakse mulda nii kuivalt kui ka nõrga kontsentratsiooniga lahusena juureväliseks ja tavaliseks väetamiseks kogu kasvuperioodi vältel.
Kasutamine.
Lahustage graanulid vees ja kastke taimi saadud lahusega vaheldumisi tomatite, kurkide, lillede ja marjapõõsaste väetamiseks mõeldud väetistega.
Kastmisväetamine:
Kasvuhoones: 10-20 g/10 L kastmisvette.
Tomatid, kurgid, paprikad: 1 väetamine viljade moodustumise alguses.
Avamaal: 10-20 g/10 L kastmisvette.
Õunapuud ja pirnipuud: 1 väetamine 5-6 nädalat peale õitsemist.
Sõstrad, karusmarjad, vaarikas, maasikas: 1 väetamine peale õitsemist.
Lehtede kaudu väetamine: 1% lahusega 2 tl 1 l veele. Pritsimisel vältida kuuma, päikesepaistelist ilma ja pritsida pilves ilmaga, hommikul või õhtul.
Regulaarsed, iganädalased piserdamised on vajalikud viljade kasvu perioodil, kuna kaltsium on taimes liikumatu.
Õunu pritsitakse 0,5-1% lahusega, alustades madalamast sisaldusest juuni algusest kuni 3. nädalani saagikoristuseni.
Kulunorm: 1-2 spl piisab 10 l veele.
Väetis lahustub vees hästi ja on taimede poolt kergesti omastatav.
Koostis:
* Kaltsiumnitraat ehk lubisalpeeter N-P-K (CaO) 15,5-0-0 (26,3).
* Toitainete sisaldus massiprotsentides: üldlämmastik (N) 15,5%, millest nitraatlämmastik (NO3-N) 14,4 %, ammooniumlämmastik (NH4-N) 1,1 %,
vees lahustuv kaltsiumoksiid (CaO) 26,3%.
Säilivus: nõuetekohasel säilitamisel ei ole kasutusaeg piiratud.
Kaltsiumnitraadi kasulikud omadused:
* Suurendab taimede immuunsust, vastupidavust temperatuuri langustele, mädanikele;
* stimuleerib sibulate ja seemnete tärkamist
* kiirendab fotosünteesi, soodutades pealsete ja juurte kasvu;
* parandab mulla kvaliteeti metallide neeldumise ja happelisuse neutraliseerimise arvelt;
* mõjub hästi saagi maitseomadustele, pikendab säilivust;
* kaltsiumi defitsiidi tõttu omastavad taimed mullast halvemini niiskust ja toitaineid – kaltsiumnitraadi andmisel elavduvad juured, stimuleeritakse kasvu.
* taimede maapealse osa täisväärtuslik kasv on tagatud. Kaltsiumnitraat on võimeline kiirendama lehtedes fotosünteesi, mis tugevdab taimede seinu.
Kaltsium, mis väetises sisaldub, kindlustab lämmastiku täieliku omastamise;
* mullas, mis on kaltsiumnitraadiga väetatud, idanevad seemned tunduvalt kiiremini, kuna aktiveerub fermentatiivne tegevus;
* juured kasvavad võimsad ja terved, mille tõttu nad praktiliselt ei haigestu bakter – ja seenhaigustesse.
* kaltsiumnitraadi lahus tõstab taimede pakasekindlust (isegi kõige madalamatel temperatuuridel põllumajanduskultuurid ei külmu).
* kaltsiumnitraadi lahus sobib enamuse viljapuude väetamiseks.
* Et saada prognoositud kasu, tuleb täpsustada, mille jaoks nimelt kaltsiumnitraati kasutatakse. Enamustel juhtudel plaanitakse tema abil suurendada saaki 15%.
Kui jälgida soovitatud doose, siis viljadesse nitraati ei kogune.
Kaltsiumnitraadi kasutamise eelised ja puudused.
Taimed omastavad happelises mullas lämmastikku raskesti (nt ammooniumnitraat ja karbamiid tõstavad pH)
Kasutades kaltsiumnitraati õnnestub mulla pH normaliseerida juba 2-3 nädalat peale kasutamist. Mullas aktiviseeruvad kasulikud bakterid, mille arvel paraneb mulla struktuur ja koostis.
Kaltsiumväetis neutraliseerib kahjulike metallide ja soolade mõju, mitte lastes neid taime kudedesse tungida.
Kaltsiumnitraadi miinused on seotud valede maa harimise tähtaegadega ja soovitatud annuste rikkumistega.
Kaltsiumi liia tõttu hävivad pealsed ja juured, peatub mullast kasulike ainete ja niiskuse omandamine, aga vedeliku liig soodustab taimede mädanemist.
Et saada kaltsiumnitraadist, tuleb iga kultuuri jaoks eraldi arvestada välja väetise normid. Doseerimine ei sõltu ainult liigist, vaid ka taimede vanusest.
Sõltumata väetise kogusest, tuleb muld enne töötlemist korralikult kasta. See väldib juurestiku kõrvetamist.
P.S. Paljud põld-, köögivilja-, viljapuu-, marjakultuurid ja lilled on tundlikud mulla happesuse suhtes (pH väärtused on madalad).
Need taimed tunnevad end juba ebamugavalt kui pH on alla 6,0, aga alla 5,0 juba kasv ja areng pidurduvad või peatuvad täielikult, taimed muutuvad ebardlikuks ja hukkuvad.
Loodusliku tsükli korral toimub kaltsiumi leostumine mullast, aga inimese tegevus olemuselt tugevdab seda protsessi.
Mulla dekaltsineerimine toimub kogu maailmas ja kuulub globaalsete probleemide hulka, kuna viib mulla degradeerumise ja dehumifitseerimisele,
tõstab tema happelisust ja tihendumist, rikub struktuuri, vähendab vee läbilaskvust ja õhu vahetust, soodustab erosiooni.
Nende protsesside tulemusena toimub saagi stabiilne vähenemine, tema omaduste halvenemine, kasulike mikrobioloogiliste protsesside allasurumine ja haiguste areng.
Dekaltsineerimise probleem viib selleni, et maaharijatel pole jõudu saada happelistelt muldadelt head saaki...
Kaltsiumnitraat. Eng.: Calcium nitrate, Norwegian saltpeter, Norgessalpeter. Suom.: Kalsiumnitraatti. Sven.: Kalciumnitrat, Kalciumsalt. Ca(NO3)2.
Kasutamise iseärasused.
Taimede väetamisega kaltsiumnitraadiga alustatakse alates kolmanda pärislehe ilmumisest. Korratakse seda 10 päeva pärast pikeerimist.
Väetatakse ettevaatlikult mulda juurte läheduses, vältida sattumist lehestikule. Töölahus valmistatakse järgmises vahekorras: 10 g kaltsiumnitraati, 50 g puutuhka ja 5 g karbamiidi 5 l vee kohta.
Arvestades, et kurgi maa-alune osa on aeglasema arenguga, on vajalik väetist anda korralikult. Niipea kui ilmuvad 3 pärislehte, tuleb taimi pritsida kaltsiumnitraadiga. Juurte piirkonda väetatakse iga 8 päeva tagant kuni viljade moodustumiseni. Annus arvestatakse lähtudest proportsioonist 2 g 1 l vee kohta.
Paprikale ja tomatile see väetis meeldib. Tänu juurevälisele väetamisele võib maavitsalisi kaitsta mustmädaniku, lestade ja nälkjate eest.
Ühekordne pritsimine annab pikaajalise efekti, kuni saagi valmimiseni. Lubatud on ka juurväetamine. Lahus valmistatakse 10 liitrist veest ja 20 g kaltsiumnitraadist. Esimene kastmine toimub nädal peale taimede maha istutamist, edaspidi korratakse seda iga nädal, kuni õite ilmumiseni.
Kaltsiumnitraat sobib valge peakapsa istikute väetamiseks hästi, aga suurtele taimedele pole see soovitav.
Istutamisel pannakse istutusauku 1 tl graanuleid, peale puistatakse veidi mulda ja siis istutatakse taimed. Kaltsiumnitraadi arvelt on noored võrsed vastupidavamad kahjuritele ja haigustele, lehed ei keerdu, kasvudünaamika paraneb.
Maasikat väetatakse kuni õitsemiseni, vaarikat ja teisi marjapõõsaid kuni pungade puhkemiseni. Töölahus tehakse järgmise arvestusega: 30 g kaltsiumnitraati 10 l vee kohta. Kastetakse rikkalikult taimede piirkonda.
Dekoratiivtaimi võib ja peab väetama, et nende õitsemine oleks pikem, õite kvaliteet ja ilu – vastupandamatu (eriti oluline on see seal, kus neid kasvatatakse kommerts eesmärgil).
Preeriakellukese jt lillede jaoks valitakse kaltsiumnitraat, et kaitsta taimi paremini mädanike eest ja uhke roheluse stimuleerimiseks. Juurväetamist tehakse kasvuperioodi algusest peale, korrates seda 10 päeva tagant. Kui õied jäävad väiksemaks, soovitatakse koos juurväetamisega pritsida ka lehestikku. Töölahus valmistatakse arvestusega 2 g kaltsiumnitraati 10 l vee kohta.
Kombineerimine.
Paralleelselt kaltsiumnitraadi kasutamisega on lubatud kasutada puutuhka ja karbamiidi. Orgaaniliste väetiste kasutamine ei ole soovitav, sama kehtib ka õlgede ja saepuru kohta. Keelu all on ka kaltsiumnitraadi kombineerimine kriidi, lubja ja kasvustimulaatoritega, samuti väävlit ja fosforit sisaldavate väetistega.
Kui oskuslikult ja doseeritult kaltsiumnitraati kasutada, on efekt pikaajaline.
